ÕIGEKIRJA KORDAMINE

Oranž, alli( n ei ole)teratsioon, palett, paralleelne, baleriin, ballaad, terrass, annulleerima, karikatuur, ballett, pareerima, mille(e ei ole)nnium, elliptiline, galerii, grammofon, kommenteerima, laulmata, arest, arahh(i ei ole)is, sumadan, varrukas, barrikaad, komandant, karussell, komitee, perroon, komandeering, kolleeg, korrektne, tänitama, kommunikatsioon, korrektor.

alliteratsioon - sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses
elliptiline - välja jäetud (väljajätteline)
arahhis - Hiina pähkel (maapähkel)
tänitama - hurjutama
komandant - Kindluse, garnisoni, ühiselamu ülem.
paralleelne - rööpne, rööpsed jooned
ballaad - lüroeetiline teos
terrass - lahtine platvorm ehitise juures
karikatuur - pilkepilt, pilapilt
ballett - muusika saatel etendatav lavatantsu teos
komitee - liikmete ühing

Kordamine kontrolltööks

I
1.Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

II
Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti, mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime, kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat: tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril 1974. a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea- kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

III

• loe-, te- ja lu Maasikaid, õunu ja pirne sõin ma eile.
  
• loe-, te- ja lu - Tammed, vahtrad ja kased - kõik need puud kasvasid metsatukas.
• Laual olid kõik need toidud: kapsarullid, kanakoivad, viinerid. : loe-, te- ja lu.
• koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist: Katastroof leidis aset Maal Euroopa maailmajaol Eesti vabariigis Tartu linnas.
  
• teine täiend täpsustab esimest: Ilus, kena tüdruk käis eile linnas.
  
• Kive, liiva ja prügi leidis Mari põrandalt. loe-, te- ja lu.

IV
1. Poiss haukas isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut haldushoonet. 3. Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5.Handid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7. Haridus ei tee veel intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.

Harjutus 143

Kaia karjus ja tema häält jälitas veider kaja.
Maiu piilus nurga tagant uusi maju.
Maia klotsidest maja kukkus varsti kokku.
Maias poiss sõi ära piparkoogist majas istuva lapse.
Mart tahtis oiata, kuid ilma ojata ei saanud ta seda teha.
Vaia otsas oli seapea, mida jahimehel vaja läks.
Saias peitunud rosinatest paistis välja sajas rosin.
Saju käes joostes sõime palju saiu.
Vaiu löödes hüüdis isa: "Ära sohu vaju!"
Loius loomas peitus tegelikult lojus.
Roiu mehe kotis peitus roju koeralaip.
"Raiu puid!" hüüdis raju mees.
Aia taga kostus hüüe: "Aja Pitsu, aja!"
Õpetaja joonistas tahvlile midagi ja siis lausus: "See siin on ioon ja see on joon - ärge neid sassi ajage."
"Ära tuiuta siin midagi!" karjus tujuta poiss.

Lisa lausetesse komad ja mõttekriipsud

1. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata. 2. Kapi, riiulid, voodi, laua - kogu mööbli nihutasime suurpuhastuse ajaks ümber. 3. Raplamaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal - nendes kolmes Eesti maakonnas ei ole ma käinud. 4. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka. 5. Punane, kollane, oranž, roheline, sinine, roosa, lilla - need on vikerkaarevärvid. 6. Algkool, põhikool, keskkool, kõrgkool - need etapid kuuluvad neljaastmelisse haridusse. 7. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. 8. Anna Haava, Hando Runnel, Leelo Tungal, Marie Under - nende tuntud autorite luuletusi on meie kirjandusõpikus. 9. Tänavatel, Raekoja platsil, Toomemäel - nendes kohtades jalutasin eile. 10. Mesilased, herilased, kimalased - need putukad nõelavad. 11. Veenus, Marss, Merkuur - need planeedid on Maast veel väiksemad. 12. On külm, pime ja libe, sellepärast ei meeldi mulle talv.

Luuležanrid
Sonett

Sonett on väga vana luuležanr, mis loodi 13. sajandil Itaalias. Soneti loojateks võib pidada kahte kirjanikku: Sante Alighier (1265-13219) ja Franxxesco Petrarca (1304-1374). Aegade jooksul on välja kujunenud oma tekkekoha järgi kolm soneti erikuju: itaalia, prantsuse ja inglise sonett.
Sonett koosneb 14 värsireast. Ta on tavaliselt riimiskeemiga abab abab cdc dcd. Värsid omakorda jagunevad salmidesse e stroofidesse. Tuntud on itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3, inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2, siis veel peata sonett skeemiga 4+3+3 ja poolsonett skeemiga 4+3. Tuntakse veel pöördsonetti 3+3+4+4 ja sülisonetti 4+3+3+4. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelneva lõppreaga.
Sisult jaguneb sonett kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes lisatakse kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Klassikalise soneti tunnuseks on veel puhas keel ja korrapärane ülesehitus. Esimese eestikeelse soneti looja on Matthias Johann Eisen (1857-1934). Tõelise kunstiküpsuse selles žanris saavutas Marie Under (1883-1980), kelle kauneid sonette võib lugeda teostes ”Eelõitseng” või ”Sinine puri”