http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8b/A._H._Tamsaare.jpg/180px-A._H._Tamsaare.jpg

A.H.Tammsaare (1878 - 1933) - Eesti kirjanik. "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine"


http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8d/Eduard_Vilde_1911.jpg/180px-Eduard_Vilde_1911.jpg

Eduard Vilde (1865-1933) - Eesti kirjanik. "Musta mantliga mees", "Kuhu päike ei paista", "Kõtistamise kõrred"

href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4-4HKE38dxR_w1uRb-zdJi6KYZxz0KxrlnAUWH3fZwRGAWUDOZs0YxSbYSsjNhwWt62zZ5KA6bb8vAxmfIfFd471F2tnkwf_IIPz6emmlhkLRhcrIUlhKKl_aPhegghaSWAFf9ZVZAIA/s1600-h/180px-Ernest_Hemingway_1950.jpg">
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e0/Ernest_Hemingway_1950.jpg/180px-Ernest_Hemingway_1950.jpg

Ernest Hemingway (1899 - 1961) Ameerika kirjanik - "Mehed ilma naisteta", "Aafrika haljad künkad", "The Snows of Kilimanjaro"


http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fe/Alexandre_Dumas.jpg/180px-Alexandre_Dumas.jpg

Alexandre Dumas (1802-1870)- prantsuse kirjanik. Tema kuulsamad teosed - "Kolm musketäri", "Krahv Monte-Cristo", "Kakskümmend aastat hiljem"

Romaan

Romaani tegevustik on väga mitmeplaaniline
Roomaani iseloomustab tihti keerukas sündmustik ja probleemirohkus
Romaanis esineb tihti arvukas ning pika ajavahemiku kujutamine

19. ja 20. sajandil.
Arenguromaanid kujutavad tegelas(t)e elu eri etappide. Neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuti.
Juhtumusromaanid koosnevad omavahel liidetud sündmuste (juhtumuste, seikluste) kirjeldusest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.
Näiteks di-, tri-,tetra-, pentaloogia jne.
Seiklusromaani, ajaloolist romaani ja kriminaalromaani.

Normaalne päev

Ühel päeval kõndisin ma aegamisi mööda tänavaid.
Vaatasin umbusklikult tühje ja pimedaid maju, millest ma kiiresti möödusin. Kiiresti, mitte sellepärast, et ma neid kardaks, vaid sellepärast, et ma kõndisin alati kiiresti. Järsku märkasin ülesmäge liikuvaid raamatuid, mis ligistikku mööda tänavat hiilisid. Nad olid peaaegu märkamatult, kuid minu terane silm siiski nägi neid. Järgemööda voolas raamatuid kõrvaltänavast juurde, kuid mõni üksik raamat liikus omaette. Panin tähele, et kui raamat liikus üksi, siis tegi ta seda kobamisi, kuid mõne aja möödudes liitusid nad hädavaevu jälle ülejäänud raamatutega. Tasapisi said raamatud otsa. Vilksamisi lippas mõni raamat veel nurga tagant välja ning liitus ülejäänud raamatutega, kes rivis ülesmäge liikusid. Passisin veel päris pikalt tänaval, saamata aru, kas nägin und või oli see tegelikkus, kuid lõpuks avastasin, et mu suu oli ripakil. Avasui liikusin oma vanaisa maja poole, kes elas seal lähedal. Mul oli vaja väikest puhkust ning mõtlesin, et lähen magan tema juures.
Vanaisa võttis mind hästi vastu, kuid kui ma rääkisin talle kogu selle jutu ära vaatas ta mind altkulmu. Ta rääkis minuga sellest ning kui ma õhtul tema juurest lahkusin, leppisime suusõnal kokku, et see asi jääb meie vahele.

Roncevaux' lahing aastal 778. Rolandi surm, Jean Fouquet, Tours, v. 1455–1460, Bibliothèque nationale de France
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/18/Mort_de_Roland.jpg/300px-Mort_de_Roland.jpg


Maailma kuulsaimad eeposed


Eepos Rahvas Sünniaeg

"Ilias" ja "Odüsseia" kreeka e.m.a
"Gligameš" sumeri e.m.a
"Kuldmamma" eesti väidetavalt e.m.a
"Beowulf" anglosaksi 8. saj
"Lugu Igori sõjaretkest"vene 11. saj
"Rolandi laul" prantsuse 12. saj
"laul minu cidist" hispaania 12. saj
"Kangelane tiigrinahas" gruusia 12. saj
"Nibelungide laul" saksa 13. saj
"Kalevipoeg" eesti 19. saj
"Kalevala" soome 19. saj
"Lacplesis" läti 19. saj

See on mu esimene õige töö, mille eest äkki õpetaja paneb mulle isegi viie (hinde khmm)

Proov: Märksõnaskeem

ME tegime enda märksõnaskeemi, kusjuures uue programmmiga. See on niii äge

Tere, armas Esti rahvas!
Mina, Perno Postimees,
Kuulutama olen vahva
Kõik, mis sünnib ilma sees
Annan teada sulle heast,
Et ja sinu rahvas teaks
Kuidas kõik me ilma maal
Elavad ja tegutsevad.
Avalikud kuulutused
Riigi asjad, leidused
Sündind asjad, mälestused.


Perno Postimees 1857, 5. mai

Pärnu Postimees

Tere, armas Eesri rahvas!
Mina, Perno Postimees,
Kuulutama olen vahvas.

Tere!
Olen nii õnnelik. Täna on teise veerandi esimene päev ning me saime endale riigilt üheks aastaks läptopid. Nüüd on terve klass fotograafe ja õpetajaid täis. Varsti tuleb haridusminister Tõnis Lukas ja siis läheb põnevaks. Ma olen niiiiii põnevil.

I

Tere.
Nüüd varsti tuleb vaheaeg, aga siis tuleme kooli ja saape läptopid. Me oleme üks Eesti viiest klassist, kes saavad endale läpakad. Me oleme nii õnnelikud. Me hakkame nendega tunnis töötama ning saame ka kodus nendega nillima. Eesti keeles saab neid hästi kasutada. Saame kirjanded jne. teha, aga mine sa tea, mida õpetaja sellest arvab.